atha khalv āyuṣmān subhūtiḥ sthaviro maitreyaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvam ārabhya maitreyaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvam adhiṣṭhānaṃ kṛtvā maitreyaṃ bodhisattvaṃ mahāsattvam āmantrayate sma - iha maitreya bodhisattvo mahāsattvas teṣām atītānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ chinnavartmanāṃ chinnavartmanīnāṃ chinnaprapañcabhavanetrīkāṇāṃ paryāttabāṣpāṇāṃ marditakaṇṭakānām apahṛtabhārāṇām anuprāptasvakārthānāṃ parikṣīṇabhavasaṃyojanānāṃ samyagājñāsuvimuktacittānāṃ sarvacetovaśiparamapāramitāprāptānāṃ daśasu dikṣu aprameyāsaṃkhyeyeṣu trisāhasramahāsāhasreṣu lokadhātuṣu ekaikasyāṃ diśi ekaikasmiṃś ca trisāhasramahāsāhasre lokadhātau aprameyāsaṃkhyeyānāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ parinirvṛtānāṃ yāvat prathamacittotpādam upādāya yāvac cānuttarāṃ samyaksaṃbodhim abhisaṃbuddhānāṃ yāvac cānupadhiśeṣe nirvāṇadhātau parinirvṛtānāṃ yāvac ca saddharmo nāntarhitaḥ, etasminn antare yāni teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ kuśalamūlāni pāramitāpratisaṃyuktāni, yaś ca teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ puṇyābhisaṃskāraḥ kuśalamūlābhisaṃskāraḥ, yaś ca teṣāṃ buddhānāṃ bhagavatāṃ śīlaskandhaḥ samādhiskandhaḥ prajñāskandho vimuktiskandho vimuktijñānadarśanaskandhaḥ, (72) yā ca hitaiṣitā, yā ca mahāmaitrī, yā ca mahākaruṇā, ye cāprameyāsaṃkhyeyā buddhaguṇāḥ, yaś ca tair buddhair bhagavadbhir dharmo deśitaḥ, ye ca tasmin dharme śikṣitā adhimuktāḥ pratiṣṭhitāḥ, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni, ye ca tair buddhair bhagavadbhir bodhisattvā mahāsattvā vyākṛtā anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni ṣaṭpāramitāpratisaṃyuktāni, ye ca pratyekabuddhayānikāḥ pudgalā vyākṛtāḥ pratyekabodhau, teṣāṃ ca yāni kuśalamūlāni, yāni ca śrāvakayānikānāṃ pudgalānāṃ dānamayāni kuśalamūlāni śīlamayāni kuśalamūlāni bhāvanāmayāni kuśalamūlāni, yāni ca śaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yāni cāśaikṣāṇy anāsravāṇi kuśalamūlāni, yaiś ca tasmin dharme pṛthagjanaiḥ kuśalamūlāny avaropitāni, yaiś ca devanāgayakṣagandharvāsuragaruḍakinnaramahoragamanuṣyāmanuṣyair vā sa dharmaḥ śrutaḥ, śrutvā ca kuśalamūlāny avaropitāni, yaiś ca tiryagyonigatair api sattvaiḥ sa dharmaḥ śrutaḥ, śrutvā ca kuśalamūlāny avaropitāni, yaiś ca teṣu buddheṣu bhagavatsu parinirvāpayatsu parinirvṛteṣu ca kuśalamūlāny avaropitāni, teṣāṃ ca sarveṣāṃ yāni kuśalamūlāni, tāni sarvāṇyekato ’bhisaṃkṣipya piṇḍayitvā tulayitvā niravaśeṣya niravaśeṣam anumodeta |
anumodyānumodanāsahagataṃ puṇyakriyāvastu anuttarāyāṃ samyaksaṃbodhau pariṇāmayate, pariṇāmayato bodhisattvasya mahāsattvasya kathaṃ na saṃjñāviparyāso na cittaviparyāso na dṛṣṭiviparyāso bhavati?
rab ’byor gzugs kyi phyi ma’i mtha’ ma bcings ma grol ba’o ||
de ci’i phyir zhe na | rab ’byor gzugs phyi ma’i mtha’i ngo bo nyid med pa’i phyir ro ||
爾時須菩提因彌勒(18)菩薩作是言。菩薩於過去諸佛。道已斷行已(19)滅戲論盡。滅蕀刺除重擔。得己利盡有結。(20)正智解脱心得自在。無量阿僧祇世界中滅(21)度諸佛。所有善根福徳勢力。及諸弟子於諸(22)佛所。所種善根合集稱量。是諸福徳以最大(23)最勝最上最妙心隨喜。隨喜已迴向阿耨多(24)羅三藐三菩提。
是菩薩今當云何不墮想顛(25)倒見顛倒心顛倒。
Thereupon, the Venerable Subhuti turned his mind to the Bodhisattva Maitreya, concentrated his mind on him, and spoke thus (141,1): Here the Bodhisattva considers the merit connected with the past Buddhas and Lords, in the way we described before [i.e. 135-38]. He piles up the wholesome roots of all those, all that quantity of wholesome roots without exception and remainder, rolls it into one lump, weighs it, and rejoices over it.
He then turns the meritorious work founded on jubilation over to full enlightenment. (142) How can the Bodhisattva when he turns over, be without perverted perception, perverted thought, perverted view?